Midagi uut mu varamust

Ei ole armastus minu jaoks enam see
Mis oli ta aastaid tagasi-nii viis
Nüüd ei ole see enam tunne vaid tee
Mis mind sinu juurde, kaugele nii viis

Ei ole see enam rahutud ööd ega päevad
Ega pikad armastusluule read
Ei ole see midagi, mida kõik näevad
Ei puudu sest head ega vead

Selles tundes on pikad ja mõnusad ööd
Ja päevad on pungil rahuldust
Selles tundes on palju puhkust ja tööd
Ja mõnusaid hetki ja vaheldust

Ei ole selles enam palju juttu ega ruttu
Ja seebiooperit meenutavat elu
Selles tundes on nii naeru kui ka nuttu
Ja tumma rõõmu ning tuima valu

Midagi rahuldust meenutavat on selles
Midagi vaikset ja hella ja head
Ei ole enam tülid ega riiud meeles
Said selgeks õpitud kõik vead

Kui meil öeldud ja tehtud tähtis on kõik
Võime üksteisele end lõplikult anda
See tunne terve raamat on, ei ole lõik
Oma armastust koos võime kanda

******************************

Kust kohast võib leida kõik peod ja peied
Kõik piinlikud näod ja paljad reied
kõik naervad lapsed ja lemmikloomad
kõik tädid ja onud, kes kinke toovad
Kõik suured ja väikesed loodusevaated
Kõik naljakad sõnad ja naljakad saated
Kõik valged suved ja pimedad sügised
Kõik tänavad puhtad ja agulid prügised
Kõik rõkkavad naerud ja nukrad nutud
Kõik unised hommikud, õhtused rutud
Kõik see, mis oli, mis tähtis on meile
Kõik see mis olemas on kõigil` teile?
Ma naeratan ja küsin, kas keegi teist teab?
Mu kõrval, mu laps, albumi lauale seab.

******************************

Mööda niite, põlde suuri
Voolab karikakra oja
Tuul käib ringi, räsib juuri
Rajab oma kõlakoja

Laps on niidul, paljajalu
Lepatriinud siin ja seal
Nopib karikakrapalu
Tuhat õite tema peal

Lapsepõlves pole tuuli
Pole äikest ega vett
Vanapõlves üle muuli
Näed sa elumagusmett

******************************

Ja ilusaid, suviseid päevi on vähe
Ja kuidagi miski korda ei lähe
Ja külmad on tulnud ja kurk on nii kähe
Ja kindad saab kätte ja mütsigi pähe

Ja luiged ja haned on lennanud ära
Ja põlde ja laasi on täis tuulekära
Ja lilled ja liblikad kaotand on sära
Ja valla on vihmade, lumede pära

Ja kurbus ja nukrus on vägagi suur
Ja tuule käes kõigub linnugi puur
Ja külma käes nagiseb vana puukuur
Ja madalaks läinud kitarrigi duur

Ja kuigi on külm ja kurkki on kähe
Ja kindad saab kätte ja mütsigi pähe
Ja ilusaid suviseid päevi on vähe
Kuid armastus iial mu hingest ei lähe

******************************

Kui puud mühisevad
Ja tormipilved kogunevad
Tean ma, et armastan sind
Ja vihma hakkab sadama

Kui päike lõõskab taevas
Ja täispurjed püsti laevas
Tean ma, et armastan sind
Ja rukkipõld lainetab vaevas

Kui end sisse seadnud öös
Ja tuhat tähte linnuvöös
Tean ma, et armastan sind
Ja hämarik koidule ulatab käe

Kui meri lained vahtu lööb
Ja kalju ahnelt lainet sööb
Tean ma, et armastan sind
Ja rand uue laine neelab

Kui kõrbes liivatormid käivad
Ja kõrbelaevad väsinuna näivad
Tean ma, et armastan sind
Ja oaas taas miraaži taha kaob

Kui voodis padjale ma heidan
Ja silmad unevarju ära peidan
Tean ma, et armastan sind
Ja sina sosistad sedasama

******************************

Su silmi näen ma juba kaugelt
Su vaade on kindel kui kalju
Sa laskud mäenõlvalt laugelt
Su pilk ütleb nii palju

Su samm on mänglevalt kerge
Sa tead kust sa tulid, kus lähed
Su rütm on põhjamaiselt karge
Sind valvavad kuu ja tähed

Su hääles on kaeblevat nooti
Su toon on nii magusmee karva
Sa naerad ja nutad vaid hooti
Sind vaikimas kuulen ma harva

Su vaade on kindel kui kalju
Su samm on mänglevalt kerge
Su toon on nii magusmee karva
Mu hobu, miks näen sind nii harva?

******************************

Põhjamaade kargus pole ainult looduses
Ei ole ainult taevas ega maal
Põhjamaade kargus on ka rahva loomuses
Rahva hinges põleb jäine meel

Iga kalju seisab meie hingepeegli ees
Ei ole meie tunded avat` kõigile
Oma südame eest peab seisma iga mees
Ei ava ennast lihtsalt teistele

Ja iga kireleek, mis hõõgub meie sees
Jäine jää ta enda alla matab
Jäine jää ei ole meie hinge ees
Ta meie tallermaad vaid katab

Põhjamaade kargus on ka rahva loomuses
Iga kalju seisab meie hingepeegli ees
Ja iga kireleek ju hõõgub meie sees
Kuid jäine jää ei ole meie hinge ees

Ta vaid meie tallermaad katab