Midagi uut mu varamust

Ei ole armastus minu jaoks enam see
Mis oli ta aastaid tagasi-nii viis
Nüüd ei ole see enam tunne vaid tee
Mis mind sinu juurde, kaugele nii viis

Ei ole see enam rahutud ööd ega päevad
Ega pikad armastusluule read
Ei ole see midagi, mida kõik näevad
Ei puudu sest head ega vead

Selles tundes on pikad ja mõnusad ööd
Ja päevad on pungil rahuldust
Selles tundes on palju puhkust ja tööd
Ja mõnusaid hetki ja vaheldust

Ei ole selles enam palju juttu ega ruttu
Ja seebiooperit meenutavat elu
Selles tundes on nii naeru kui ka nuttu
Ja tumma rõõmu ning tuima valu

Midagi rahuldust meenutavat on selles
Midagi vaikset ja hella ja head
Ei ole enam tülid ega riiud meeles
Said selgeks õpitud kõik vead

Kui meil öeldud ja tehtud tähtis on kõik
Võime üksteisele end lõplikult anda
See tunne terve raamat on, ei ole lõik
Oma armastust koos võime kanda

******************************

Kust kohast võib leida kõik peod ja peied
Kõik piinlikud näod ja paljad reied
kõik naervad lapsed ja lemmikloomad
kõik tädid ja onud, kes kinke toovad
Kõik suured ja väikesed loodusevaated
Kõik naljakad sõnad ja naljakad saated
Kõik valged suved ja pimedad sügised
Kõik tänavad puhtad ja agulid prügised
Kõik rõkkavad naerud ja nukrad nutud
Kõik unised hommikud, õhtused rutud
Kõik see, mis oli, mis tähtis on meile
Kõik see mis olemas on kõigil` teile?
Ma naeratan ja küsin, kas keegi teist teab?
Mu kõrval, mu laps, albumi lauale seab.

******************************

Mööda niite, põlde suuri
Voolab karikakra oja
Tuul käib ringi, räsib juuri
Rajab oma kõlakoja

Laps on niidul, paljajalu
Lepatriinud siin ja seal
Nopib karikakrapalu
Tuhat õite tema peal

Lapsepõlves pole tuuli
Pole äikest ega vett
Vanapõlves üle muuli
Näed sa elumagusmett

******************************

Ja ilusaid, suviseid päevi on vähe
Ja kuidagi miski korda ei lähe
Ja külmad on tulnud ja kurk on nii kähe
Ja kindad saab kätte ja mütsigi pähe

Ja luiged ja haned on lennanud ära
Ja põlde ja laasi on täis tuulekära
Ja lilled ja liblikad kaotand on sära
Ja valla on vihmade, lumede pära

Ja kurbus ja nukrus on vägagi suur
Ja tuule käes kõigub linnugi puur
Ja külma käes nagiseb vana puukuur
Ja madalaks läinud kitarrigi duur

Ja kuigi on külm ja kurkki on kähe
Ja kindad saab kätte ja mütsigi pähe
Ja ilusaid suviseid päevi on vähe
Kuid armastus iial mu hingest ei lähe

******************************

Kui puud mühisevad
Ja tormipilved kogunevad
Tean ma, et armastan sind
Ja vihma hakkab sadama

Kui päike lõõskab taevas
Ja täispurjed püsti laevas
Tean ma, et armastan sind
Ja rukkipõld lainetab vaevas

Kui end sisse seadnud öös
Ja tuhat tähte linnuvöös
Tean ma, et armastan sind
Ja hämarik koidule ulatab käe

Kui meri lained vahtu lööb
Ja kalju ahnelt lainet sööb
Tean ma, et armastan sind
Ja rand uue laine neelab

Kui kõrbes liivatormid käivad
Ja kõrbelaevad väsinuna näivad
Tean ma, et armastan sind
Ja oaas taas miraaži taha kaob

Kui voodis padjale ma heidan
Ja silmad unevarju ära peidan
Tean ma, et armastan sind
Ja sina sosistad sedasama

******************************

Su silmi näen ma juba kaugelt
Su vaade on kindel kui kalju
Sa laskud mäenõlvalt laugelt
Su pilk ütleb nii palju

Su samm on mänglevalt kerge
Sa tead kust sa tulid, kus lähed
Su rütm on põhjamaiselt karge
Sind valvavad kuu ja tähed

Su hääles on kaeblevat nooti
Su toon on nii magusmee karva
Sa naerad ja nutad vaid hooti
Sind vaikimas kuulen ma harva

Su vaade on kindel kui kalju
Su samm on mänglevalt kerge
Su toon on nii magusmee karva
Mu hobu, miks näen sind nii harva?

******************************

Põhjamaade kargus pole ainult looduses
Ei ole ainult taevas ega maal
Põhjamaade kargus on ka rahva loomuses
Rahva hinges põleb jäine meel

Iga kalju seisab meie hingepeegli ees
Ei ole meie tunded avat` kõigile
Oma südame eest peab seisma iga mees
Ei ava ennast lihtsalt teistele

Ja iga kireleek, mis hõõgub meie sees
Jäine jää ta enda alla matab
Jäine jää ei ole meie hinge ees
Ta meie tallermaad vaid katab

Põhjamaade kargus on ka rahva loomuses
Iga kalju seisab meie hingepeegli ees
Ja iga kireleek ju hõõgub meie sees
Kuid jäine jää ei ole meie hinge ees

Ta vaid meie tallermaad katab

Need kõige paremad kassid

Nähtavasti võiksin kassidest kirjutada palju - väga palju. Miks? Sest elades koos kolme, nähtavasti kõige kiftima, kassiga, juhtub palju. Aga üldiselt võiksin lihtsalt taevani kiita nende siirust, armsust ja kõige naljakamaid iseloomujooni.

Saatuse tahtel ja meie südamesoovil on nüüd me peres juba kolm kassi. Aga see on ka nüüd maksimum, mida me ületama ei kipu:D Aga enam ei oskakski kellegita neist kuidagi elada.

Küll on mõnus need kaisukarud omale kaissu korjata ja nende mõnusat pehmet kasukat paitada. Jah, nad söövad palju, ja jah, liivakasti puhastamine pole kellegi meie lemmiktegevus, aga kui vaadata neid pisikesi silmakesi ja pehmeid käpakesi siis ununevad sellised "pisiasjad"

Loomad on lihtsalt võrratud. Nad ei peta sind kunagi, nad on siirad, ei vaidle sulle vastu, kuulavad sind ja päris tõsiselt - avaldavad oma arvamust sind mitte kunagi solvates, kuid öeldes tõtt!

Mu ja meie kassid on mind lohutanud absoluutses igas olukorras- on selleks olnud siis südamevalu, kõhuvalu, pettumus, lein. Samamoodi on nad jaganud ka iga rõõmu, armastust ja kõike muud head.

MinuMeie kassid: Pipik, Sessu, Kessu, Niru, Paksu on kõik lihtsalt meie väikesed silmaterad ja inglid taevas.

Kassid ei pea sinu tunnetest aru saamiseks nägema su pisaraid, kuulma su nuttu/naeru, ei pea kuulama pikki halasid vms. Nad lihtsalt teavad, kui midagi on väga hästi või väga halvasti. Nad teavad täpselt, millal nad võivad tulla oma pisikeste poriste käpakestega su uuimate riiete peale, ja teavad, et sa ei pahanda nendega sest nemad ongi kõik, mida sa sel hetkel vajad.

Ma armastan kõiki loomi! Päris tõsiselt! Lihtsalt kassid mõistavad ka mind. Loomulikult seda teeb ka mu kõige kiftim koeranässu Mihkel ja seda on teinud ka minu kaks väikest meriseainglit Bollyt.

Vahel ma mõtlen, et kas me saaksime elada täisväärtuslikku elu elades vaid koos mõne loomaga. Saadest temalt seda kõige tähtsamat tuge ja toetust. Nemad ju ei reedaks sind kunagi! Seda ei või aga öelda mitte ühegi inimhinge kohta. Inimestes on nagu loodud petma, loomad olema igavesti truud, sest nemad ei hooli rahast, väljanägemisest või uutest tuultest. Nemad hindavad stabiilsust ja teavad, kes seda neile pakkuda saavad ja vaid selle pisikese kindlustunde eest on nemad nõus andma endast kõik - vaid sinule!

Nostalgia! Seebikad!

"Mustlase armastus"
http://www.youtube.com/watch?v=WuAyhMfoMYE

"Armastuse Džungel"

http://www.youtube.com/watch?v=_rtgJ8gt75Y

"Esmeralda"

http://www.youtube.com/watch?v=F6kcJcceC7Q

"Must Pärl"

http://www.youtube.com/watch?v=CLkD9XN4HcE

"Luz Maria"

http://www.youtube.com/watch?v=QBBXf8xEdiI

Seebiooperid kas meeldivad või ei meeldi, sa kas vaatad või ei vaata :D Loomulikult on veel üks osa neid inimesi, kes suurelt teatavad, et "MINA küll seebikaid ei vaata", ise samal ajal usinalt igast arutelust osa võtmas:D

Kunagi vaatasin ma küll seebikaid rohke, siis kui põhikoolis käisin:D Gümnaasiumis ei näinudki vist korralikult ühtegi telenovelat - ei viitsinud seal elevandikarja sees telekat vaatamas käia:D

Nüüd on jälle teine asi - töö, juhtub, et saab näha aga tihedamini juhtub, et ikka jääb vahele. Ära sellepärast ei sure ja nutma ka ei hakka:D ELu läheb edasi, koos või ilma seebikateta:D

Ei tea, kas "Kodus ja Võõrsili" saab nimetada otseselt seebikaks?! Aga seda ma vaatan nii palju kui telekas veel soomes pilti näidata tahab. Tv3 pealt ei vaata ühtegi seepi, ei teagi miks. Seal see pealelugeja hääl ka üliimelik ja pole sellega harjunud. Soome pealt ka nagu selliseid telenovelasid ei jälgi. Aga kanal2 pealt olen hakanud vaatama neid õhtusemaid seepe. Üks oli vist mingi "Armastuse nimel" ja teine " Tee õnnele". Varem oli "Victoria" ka, mida sai jälgitud.

Ei teagi, miks ma neid olen jälle passima hakanud:D Nähtavasti igavusest sest kui ikka juhtun kodus olema ja muud ei tule siis jääb silm pidama. Vahepeal on nad siiski nii läilad ja imalad, et vahetan kanalit:D Eriti kui mõni peategelane on ikka nii süütuke ja naiivne jne. Lihtsalt vaadateski hakkab häbi:D EI tea miks, jällegi. Õnneks nüüd hakkavad isegi telenovelad ajale järgi jõudma. Eriti on seda näha "Tee õnnele", pole enam selliseid süütukesi ja imalat naiivsust. Rohkem pannakse rõhku sellistele tänapäevastele probleemidele ja eluoludele.

Eks need seebikad ongi rohkem selliste kananaiste meelelahutus:D aga mis teha, eks igas naises on natuke seda nn. "kana":D Ja eks kõigile naistele meeldivad vaadata natuke armastust ja intriige ja teiste seiklusi ja võitlusi:D

ELAGU SEEBIKAD:D